Monday, May 31, 2010

Nädal algab imehästi

Kas sa tead, mis on vellerism? See on kõnekäänd kujul "..., ütles ... (, kui ...)". Näiteks armastab üks mu hea tuttav ütelda: "Hoopis teine tera, ütles mölder, kui rotitatra suhu pistis."

Oma nime on see humoorikate ütlemiste tüüp saanud Dickensi "Pickwick-klubi" tegelase Samuel Welleri järgi, kes rohkesti vellerisme tarvitas.

Vellerismide põhilevialaks on Põhja-Euroopa: Põhja-Saksamaa, Briti saared, Skandinaavia ja Soome. Romaani maades tuntakse vellerisme vähem. Eesti vanemas folklooris on vellerisme väga vähe, ja ega neid praegugi kuigi palju liikvel pole. Paar, mis praegu meelde tulevad:
Eks me näe, ütles pime ja jooksis vastu posti.
Rahu, ainult rahu, ütles Karlsson ja jooksis peaga vastu seina.

Mõned õige nostalgilised vellerismid on tulnud meile Soome kaudu, pean siin silmas "Üle linna Vinski" raamatust ja telelavastusest pärinevaid ütlusi: Risti, ütles kass, kui jää peal kärvas, ja Ruutud suured, ütles klaassepp.

Vellerismide koomika näikse tekkivat vastandliku ja sobimatu kokkusobitamisest: asjalik või ülevas stiilis ütlus ühendatakse jabura või labase olukorraga. Veel mõned mahlakamad näited soomlastelt:
Konstit on monet, sanoi akka, kun kissal pöytää pyyhki.
Kova kovaa vastaan, sanoi piru kun kalliolle pieri.
Yks on tuhantte alk, sanos isä ko ensmäinem poik synnys.
Istun tohon, sano akka kul lankes.

Soome on vellerismid uurijate arvates tulnud Rootsist, Lääne-Soomest on neid üles kirjutatud hulga rohkem kui idast. Eelpool sai juba mainitud Aapeli "Vinskit" meie vellerismide allikana. Teine tänuväärne teos on Rootsi lastekirjanduse klassika "Hulkur Rasmus" (tõlkinud muidugi Vladimir Beekmann). Muheda hulkuri Oskari, Vanajumala õiglase kukulinnu tõdemustes on kenasti kõike vellerismile omast: jaburat, asjalikku, võigast ja tabavat:
Kõike peab kavalalt tegema, ütles vanamoor ja hakkas varvastega täisid otsima.
Eks ta olegi parem nii nagu ta on, ütles mees, kellel juuksed peas põlema läksid.
See on jälle üks number viis, ütles vanamutt, kui ta paberile seitse kirjutas.
Nädal algab imehästi, ütles mees, kes pidi esmaspäeval üles poodama.
Nüüd sain minagi nägijaks, ütles eit ja pani silmad kinni.
See läheb üle, ütles talumees, kui ta vankriga järve sõitis.

See viimane Oskari-ütlemine on miskipärast ka minu keelde pidama jäänud. Aga milliseid vellerisme kasutad või oled kuulnud sina?

Thursday, May 27, 2010

Ja võta arvesse, et...

... jos ymmärrät kaeken, oot varmasti käsittännä viärin! (savolainen elämänohje)

Mängureeglid

"Kuigi mu spekulatsioonid mulle väga meeldivad, arvan, et ka teistel on omad, mis neile võib-olla meeldivad veel enam." René Descartes

"Ei tohi tülli minna teise inimesega, kui tal teine arvamine on. Kui ta just lausa loll ei ole." Evald Saag

Miks üldse

See leht sai loodud selleks, et korrakski käpp peale panna mõtetele ja tundmistele, mis mulle vastu jalutavad. Esialgu, kui omi kavalaid mõtteid veel pole, saab kirja panna teiste ütlemisi, ikka neid, mis minus rõõmsat äratundmist ning üleskorjamise ja jagamise soovi tekitavad.

Päeviku pidamisest mul kunagi midagi välja ei tule, olen proovinud. Võltsivõitu või lausa võigas on iseendale kirjutada nii, et sellest vähegi tekstim tekst tuleks. Kõik peale üksikute mälu toetavate märksõnade on ju tarbetu, kui kogu taust on enda sees niigi olemas. Blogimise suhtes mul puudub esialgu suurem optimism, küll aga on uudishimu.

Cicero väitis, et ei ole võimalik väljendada midagi nii jaburat, et mõni filosoof poleks seda ühel või teisel ajal sõnadesse pannud. Jaan Kaplinski ütleb, et iga mõte, kui teda kaugele mõelda, osutub paradoksiks. "Aga teisest küljest..." ütles piimamees Tevje, ja mina mõtlen sageli samuti nii.

Ähmane eesmärk on paika pandud. Hüpotees on ka olemas, aga seda ma teile ei ütle. Tõotab tulla huvitav tee. Perille päästyämme nähdään, päästiinkö perille.

Alussa oli alkulause

Suurem osa ägedaid alguslauseid on juba võetud. Mieleni minun tekevi, aivoni ajattelevi... Kui Arno isaga... Alussa oli suo, kuokka ja Jussi... See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul... Enuma eliš... Laena mulle kannelt, Vanemuine... Hol volt, hol nem volt, volt egyszer... Siin ta siis nüüd ongi, see meie Puhh...

Ma siis hakkan lihtsalt pihta.